Ilma energiata on inimelu mõeldamatu.

 

Kõik me kasutame energiaallikatena fossiilseid kütuseid - kivisütt, gaasi , õli. Teada on, et need varud on piiratud. Varem või hiljem tuleb päev, millal need otsa saavad. Küsimusele, "Mida teha, et ennetada energiakriisi?", nn juba ammu leitud vastus: "On vaja otsida teisi energiaallikaid - alternatiivsed, mittetraditsioonilisi, taastuvaid.

Peamised eesmärgid

See sait loodi eesmärgiga jälgida alternatiivsete energiaallikate arengut. See sait on neile, kes usuvad uue puhta ja taastuva energia edusse.

Teadmiseks

Kõik informatsioon sellel saidil on informatiivsetel ja hariduslikel eesmärkidel.

Postiindeks.ee teeb postiindeksite otsimise tõeliselt mugavaks

postiindeks

Turule on tulnud uus postiindeksite otsingusüsteem www.postiindeks.ee
Veebileht www.postiindeks.ee on ainult ja täielikult postiindeksite päralt, ei sisalda muud segadusseajavat infot ning otsingusüsteem ise on lihtne ja mugav kasutada ka sellisele inimesele, kes igapäevaselt arvutitööd ei tee.
Tavaliselt tuleb olukord, kui postiindeksit on vaja teada saada, ette väga ootamatult ja kiirelt. On ju üsna tavapärane, et ümbrikule või postisaadetisele aadressi kirjutades avastad, et sa ei tea vajalikku indeksit või siis mõnd ankeeti täites põrkad kokku olukorraga, et ei meenu omaendagi oma. Sellistel juhtudel on www.postiindeks.ee veebileht asendamatu abimees. Sest mugavaim ja kiireim Eesti postiindeksite otsing – nagu nad endid ise reklaamivad – ei olegi antud juhul mingi reklaamlause, vaid täiesti paikapidav tõsiasi. www.postiindeks.ee lehel ei ole vajaliku postiindeksi leidmiseks vaja muud kui vaid aadress otsingukasti kirjutada ning süsteem hakkab ise automaatselt vasteid pakkuma juba peale esimeste tähtede sisestamist. Lisaks toimib süsteem mitmel erineval moel – sisestada saab ka postiindeksi ning saada teada, millised aadressid selle alla kuuluvad, ainult asula nime sisestamisel saab aga näha kõiki selles kehtivaid postiindekseid. Süsteem hõlmab kogu Eestit, nii suuremaid linnasid kui ka väiksemaid asulaid ja külasid. Nii ei ole ka ohtu, et sinu päring mõne vähemasustatud koha suhtes vastuseta jääks.
Lisaks sisaldab www.postiindeks.ee veebileht ka väikest bloginurka, kust leiad postiindeksite kohta põnevat lugemist.

Mis on elus kõige olulisem? Loomulikult puhas õhk!

citykliima

Õhk on see, milleta me elada ei suuda. Ka viletsa kvaliteediga õhuvahetus põhjustab inimestele haigusnähtusid nii tööl kui kodus. Puhta õhu säilitamiseks õhutatakse ruume, kuid korraliku õhuvahetuse tagab vaid kvaliteetne ventilatsioonisüsteem. Hea enesetunde tagamiseks võiks õhk ruumis täielikult vahetuda kahe tunni jooksul. Meist endist eralduvad saasteained tingivad vajaduse sellele hulgale veel juurde arvestada 7 l/s ühe inimese kohta.
Hea ventilatsiooni põhimõtteks on see, et puhastest ruumidest liigub õhk saastatud ruumide poole. Soovitatav on ka väikese alarõhu olemasolu, et hoonest niiskust ning sellest tulenevaid kahjustusi ära hoida. Rõhkude vahe hoitakse siiski nii madalana, et uksed-aknad oleks kergesti avatavad. Ventilatsioon võiks töötada pidevalt. Tema intensiivsust peaks saama lihtsalt ja mugavalt reguleerida. Samuti peaks ventilatsioonisüsteem olema sama hõlbus hooldada, kui ka on kasutada. See peaks töötama ilma hääle, lõhna ning tuuletõmbuseta. Ja lõpetuseks - ventilatsioon olgu ühtlasi ka energiasäästlik – selle kaudu peaks toimuma ka soojustagastus.

Miks on energiamärgistused tähtsad?

Kui palju mõjutavad hooned ühiskonda?
Arvatavasti rohkem kui te arvate.

Me ei mõtle kuigi tihti sellele, kui palju hoonetes kasutatav energia meie ühiskonda mõjutab. Aga näiteks Ameerikas kasutavad ehitised üle 40% kogu maal kasutatavast energiast – seda n rohkem, kui ükski teine sektor.
Hoonete energiamärgistus on tähtis, sest see:
1) Säästab kasutajate raha. Hooned, mis on konstrueeritud energia märgistuse mudelit järgima, kasutavad vähem energiat ja vähendavad seega ka kommunaalteenuste arveid.
2) Vähendab saastet ja suurendab töökindlust. Enamus hooneid ainult kulutavad energiat, mis omakorda sunnib elektrijaamasid suurema koormusega tööle ning koormab ka energiavõrku. Hooned, mis järgivad energiamärgistust, aitavad vöhendada saastet ja kaitsta keskkonda ning parandavad energiavõrgu töökindlust ja vähendavad kommunaalmakseid, samuti teevad maksete suuruse etteennustatavaks.
3) Kaitseb tarbijaid ning kindlustab nende tervise ja turvalisuse. Kõigil on õigus hoonetele, mis on ehitatud riiklikke energiatõhususe standardeid järgides. Ehitajad peavad järgima energiamärgistust sama hoolsalt, kui nad järgivad teisi ohutust, tervist ja turvalisust puudutavaid märgistusi.
4) Aitab tarbijatel teha kaalutletud otsuseid. Kui tarbijad ja ettevõtted teavad, et hoone on energiatõhus, aitab see neil teha kaalutletud otsuseid. Uuri seda aspekti hoone juures enne, kui selles korterit ostma või üürima hakkad. Küsi eelmistelt elanikelt kommunaalkulude kohta. Kui tegu on uue hoonega, siis küsi ehitajalt selle energiatõhususe kohta ja lase endale näidata dokumentaaseid tõendeid hoone vastavusest selle energiamärgistusele.
5) Pakub kvaliteeti ja mugavust.Kuidas teada saada, kas elumaja või büroohoone on korralikult ehitatud? Üks võimalus ehituskvaliteedi hindamiseks on teha seda läbi energiatõhususe määra. Hooned, mis vastavad või isegi ületavad riiklikke standardeid, on enamasti ehitatud elaniku huve silmas pidades ja see on näha läbi kõikide ehituse aspektide. Energiatõhusad hooned on enamasti ka kasutajale mugavamad ning nõuavad vähem kütmist ja jahutamist.
6) Tasuv investeering. Kas kulutaksite pigem paar lisaaeurot hüpoteeklaenule või tuhandeid maja parandusele? Palju tasuvam on ehitada hoone kohe energiamärgistust järgivaks ja mitte hakata hiljem kallite parendustöödega selle tõhusust tõstma (mis siiski ei pruugi võrreldavat rahalist säästu anda). Kui hüpoteeklaenu kustutada tavapärases tempos, siis siis saavutatakse sääst juba esimese aastaga.
7) Suurem jätkusuutlikkus ka pikas perspektiivis. Hooned kasutavad 40% riigi energiast ja 70% elektrist. Seega on kõige kiirem, puhtam ja odavam tee tagamaks edukas, jõukas ja jätkusuutlik tulevik, on reguleerida hoonete energiakasutust läbi energiamärgistuste kehtestamise ja jõustamise.

Päikeseenergia kasutamine tõusvas arengus

paikeseenergia

Päike kiirgab igal tunnis maale rohkem energiat, kui oleks vaja tervel maailmal ühe aasta jooksul. Kiirelt arenev uus tehnoloogia leiab vahendeid selle kogumiseks ja kasutamiseks. Tänapäeval siiski toodetakse maailmas päikesest ainult 0,1% maailma energiavajadusest.
Tootmise tehnoloogiad. Päikesepatareid, mida leiab enamasti kalkulaatoritelt, kosmoselaevadelt ja nüüdseks juba ka majade katuselt, on paljudele inimestele tuttavad. Patareid on valmistatud samast pooljuhtivast materjalist, nagu ka arvuti kiibid. Kui päikesevalgus tabab patarei elementi, lööb see elektronid aatomite küljest lahti. Tulemusena voogavad elektronid läbi patarei ja loovad voolu. Tehes sama suuremas mastaabis, kasutavad päikeseenergial põhinevad elektrijaamad erinevaid tehnoloogiaid päikeseenergia kontsentreerumiseks soojaallikaks. Seda soojust kasutatakse seejärel vee keema ajamiseks, mis omakorda paneb tööle elektrit tekitava auruturbiini. Üks tehnoloogia sisaldab pikki konveiereid U-kujulisi peegleid, mis suunavad päikesevalguse konveierite keskel olevale õlitorule, milles kuum õli keedab vett elektri tootmiseks. Teine tehnika kasutab liigutatavaid peegleid, mis fokuseerivad päikesekiired kogumispunkri tornile, milles liigub sulasool, mida omakorda kuumutatakse generaatori liikumapanemiseks.
Päikeseenergia tootmise passiivsed tehnoloogiad.
Teised päikesetehnoloogiad on passiivsed. Näiteks maja päiksepoolsele küljele ehitatud suured aknad, mis võimaldavad päikesel soojendada soojustneelavaid materjale seintel ja põrandal. Need materjalid vabastavad õhtul soojust, soojendades sellega ka maja. Samamoodi saavad katusele paigaldatud soojustneelavad plaadid soojendada vett torudes ja varustada nii maja sooja veega. Päikeseenergia on taastuv energiaallikas, mis on reostuse- ja tihti ka müravaba, samuti on sellised tehnoloogiad mitmekesised. Siin on mõned miinused. Päikeseenergiat ei saa kasutada õhtuti ja öösiti enne selle eelneva talletamisega mingit sorti patareisse või akusse ning pilvine ilm muudab selle tehnoloogia ebausaldusväärseks ka päeval. Samuti on päikeseenergiat koguvad tehnoloogiad üsna kallid ja nõuavad suurt pinda selleks, et koguda energiat kogustes, millest piisaks suuremale hulgale inimestele. Üha rohkem kasutust ja seda põhjendatult Hoolimata neist takistustest, on päikeseenergia kasutus viimase 15 aasta jooksul kasvanud umbes 20% aastas ja seda tänu tõhususe kasvule ja kiirelt langevatele hindadele. Päikesepatareide põhiturud on Jaapan, Saksamaa ja USA. Riikides, kus kasutatakse maksusoodustusi, teenivad päikeseenergiasse tehtud investeeringud end tasa 5-10 aasta jooksul.


Igaühe õigus on töötada tubakavabas keskkonnas

oigusburoo

Rahvusvahelist „Ei suitsule“ päeva peetakse novembrikuu kolmandal neljapäeval. Et ei tekiks asjatu töövaidlus, julgustab Tööinpektsiooni sel puhul tööandjaid üles tubakavaba töökeskkonda rajama. Suitsetamine tekitab kahju nii töötajatele endile kui ka tööandjale – kui töötaja loomulikult kahjustab suitsetamisega oma tervist ning kaotab suitsupausidega ka väärtuslikku tööaega, siis need on just need asjad, mis tööandja jaoks on kõige väärtuslikumad. Sest just nenest sõltub ettevõtte tõhusus ja edukus. Olenevalt sellest, kuidas suitsetamine töökohas reguleeritud on, võib see kahjustada ka mittesuitsetajatest töötajate tervist. Et töövaidlus ära jääks, saab tööandja nii mõndagi ära teha – kehtestada suitsetamiskeeld või toetada suitsetamise mahajätmist. Mõnedes ettevõtetes on näiteks suitsetamise mahajätnud töötajale ette nähtud preemia. Ka tasuks mõelda kollektiivsete sisutihedate puhkepauside üle tervist kahjustavate suitsupauside asemel.

Rootsis asuv passivmaja-tennishall läbib tõhususe seire

Endine professionaalne tennisist Stefan Edberg üritab oma Rootsi kodulinnas Växjös kasutada energiat minimaaselt ja on rajanud energiatõhuse sisespordihalli.
"Södra Climate Arena" Växjös on esimene omasuguste seas ning see ehitati 2012. aastal kõrge energiatõhususega passiivmaja standardite järgi. Rootsi energiakonsultant Simone Kreutzer´i poolt väljastatud uued seireandmed mitte ainult ei kinnitanud hoone madalaid tarbimisväärtusi, vaid lisaks leiti ka, et esimese kahe aasta küttekulud jäid prognoositutest veelgi madamateks. Uut tüüpi sisespordihalli kasutajate küsitluste tulemused kinnitasid nende rahulolu rajatise sisekliima ja selle poolt pakutavate mugavusega.
Hoone haldaja väitel toimib hall peaaegu ilma lisatava kütte või jahutuseta, kuid hoolimata sellest on halli sisetemperatuur nii suvel kui talvel ühtlaselt 18° C. „Need andmed näitavad veelkord, et passivmaja põhimõte töötab ning seda isegi kõrgete lagedega spordirajatise puhul ja Rootsi külmas kliimas“, ütleb proffessor Wolfgang Feist, Darmstadti Passiivmajade Instituudi direktor. „Edu aluseks olid siingi, nagu ka tavaliselt, oskuslik planeerimine ja kvaliteedikontrollile allutatud ehitamine.“
Planeerimisfaasis kasutati hoone energiaväärtuste arvutamiseks globaalset passiivmaja planeerimisstandardit (Passive House Planning Package (PHPP). Algselt planeeriti küttenõueteks 11 kWh / m2, aga mõõtmised andsid hiljem tegelikuks vajaduseks hoopis 8 kWh / m2, mis oli oluliselt väiksem passiivmaja sertifikaadi saamiseks vajalikust piirmäärast 15 kWh / m2.
Sellised madalad kütteväärused saavutati muuhulgas ka erakordselt hea isolatsiooniga, spetsiaalse põrandatalade konstruktsiooniga, õhukindla hoonekarbiga ja utilisaatoriga sundventilatsiooniga. Passiivmaja suured lõunapoolsed aknad lasevad hoonesse loomulikku valgust ja seadistatud aknakatted kaitsevad ülekuumenemise eest. Lisaks tenniseväljakutele on hoones bürood, konverentsiruum, kohvik, riietusruumid ja jõusaal. Kõigis nendes ruumides saab temperatuuri eraldi reguleerida.
Hoone kujundas Taani arhitekti Kent Pedersen ja see on ka väliselt väga mõjuv. Fassaad koosneb põhiliselt puidust, mis jätab väga loomuliku mulje, kuid on samas ka väga elegantne. 2013. aastal võitis "Södra Climate Arena" IG Passivhus Sverige poolt välja antava Rootsi passiivmaja arhitektuuripreemia. Rahvusvaheline źürii tunnustas selle hoone puhul eriti kauni arhitektuuri ja targa energia kontseptsiooni edukat ühendamist.
Tennisehalli haldab ettevõte "Ready Play", mille omanikud on Stefan Edberg ja teised sama piirkonna professionaalsed tennisistid. Edberg, kes oli 1900-ndate aastate alguses maailma tennisistide tipus, on videointervjuus IG Passivhus Sverige’ga rõhutanud, kui tähtis on talle energiatõhususe temaatika nii üleüldises mõttes, kui ka tennisehalli ehituses. Ta ütles, et püüdis ehitada „tuleviku tennisehalli“.
Tennisehalli kohta on rohkem infot saadaval IG Passivhus Sverige koduleheküljel, samuti on seal üleval ka kogu energiaseire raport (küll Rootsi keeles)

Huvitavaid fakte tuuleenergiast

1. Ameerika Ühendriikides toodetakse 61 110 MW tuuleenergia võimsust, mis moodustab kogu USA elektritootmise võimsusest 5,7%.
2. Tuulegeneraatoreid on kasutatud alates 2000. aastast ning esmakordselt leiutati need Hiinas ja Pärsias.
3. Tuuleenergia on praegusel ajal maailmas kõige kiiremini kasvav elektritootmise allikas.
4. 2013. aastal tootsid Iowa ja Lõuna-Dakota osariigid tuuleenergiast enam kui 25% oma kogu energiavajadusest.
5. Üks tuuleturbiin suudab katta 500 maja energiavajaduse.
6. 7. 2013. aastal toodeti tuuleenergiast 168 miljonit megavatt-tundi elektrit ja see vähendas CO2 emiteerimist umbkaudu 95,6 miljoni tonni võrra — samapalju oleks CO2 emissiooni vähendanud.
elektritootmise sektori võimsuse vähendamine 4,4% võrra või autode arvu vähendamine 16,9 miljoni võrra.
8. Ameerika rannikul puhub piisavalt tuult selleks, et katta kogu riigi energiavajadus 10-kordselt.
9. Enamik tuuleturbiine (95%) on püstitatud eramaale.
10. Moodsad tuuleturbiinid toodavad 15 korda rohkem elektrit, kui tüüpiline 1990. aastal kasutusel olnud tuuleturbiin.
11. On olnud hetki, kus tuuleenergiast on toodetud kuni 25% kogu Texase elektrisüsteemis vajaminevast energiast.
12. Ameerika tuuleenergia tööstuse aastakäive moodustab 10 miljardit dollarit.
13. Erinevalt peaaegu kõikidest teistest energialiikidest ei ole tuuleenergia tootmiseks vaja vett.
14. 2030. aastaks on USA tuuleenergia säästnud umbes 30 biljonit pudelit vett.
15. On olnud hetki, kus tuuleenergiast on toodetud kuni 45% kogu Hispaania elektrisüsteemis vajaminevast energiast.
16. 2012. aastal sai tuulenergiast esimest korda USA esmaselt toodetava elektrienergia kõige suurem allikas, kui sellest toodeti 42% esmaselt toodetavast elektrienergiast.
17. 2014. aasta maikuu seisuga on USAs 46 000 toimivat tuuleturbiini.
18. Tuuleenergia hinnad on alates 2009. aastast langenud ja on praeguseks jõudnud rekordiliselt madalale tasemele. Sellist jõulist hinnalangust võimaldavad madalamad tuuleturbiinide hinnad ja ehitus- ning projekteerimiskulud ning paranenud tuuleenergia hinnakiri.

Tihase tunnelkollektori ehitustööd teostab AS Tallinna Vesi

torudeabi

Ehitustööd möödunud aasta oktoobrikuus vajunud Tihase tunnelkollektori juures teostab AS Tallinna Vesi ning seda koostöös Soome ehitusettevõttega Lemminkäinen. Peale vajumise märkamist pool aastat tagasi see peatati ning kollektor stabiliseeriti. Kuna kollektori ehitustööd on keerulised ning jälgida tuleb ka ümbritsevat keskkonda – remondi- ja ehitustööd ei tohi kahjustada lähedalasuvaid ehitisi ega tekitada pinnasereostust, siis kaasati pädevaid spetsialiste tööde juurde nii kodu-Eestist kui ka emaettevõttest United Utilities.
Tihase tunnelkollektor on Tallinna kanalisatsioonisüsteemi osa, mille kaudu liigub Mustamäe ja Kristiine sademe- ja heitvesi reoveepuhastusjaama Paljassaares. Kollektori ehitustööd on plaanis lõpetada 2015. aasta lõpuks.

Anna lapsele lugeda: energia põhimõtted

termodunaamika

Põhilised energia põhimõtted
Energia on Universumi liikumapanev jõud. Energia on sellise süsteemi kvantitatiivne osa, mis võib olla kineetiline, potensiaalne või mingis muus vormis. Energiavorme on olemas mitmed. Üks enegria liik võib transformeeruda teiseks. Kuidas ja miks energia transformeerub, see on ära määratud termodünaamika seadustega.
Kolm termodünaamika seadust
- Termodünaamika esimene seadus, mida kutsutakse ka energia jäävuse seaduseks, sätestab, et kogu universumis leiduva energia hulk suurus on püsiv. See tähendab, et kogu energia peab kusagile jõudma – seda siis kas oma originaalvormis või mõnes muus vormis. Me kasutame neid teadmisi süsteemis asuva kogu energia hulga, raisatud soojuse hulga ja süsteemi tõhususe määramiseks.
- Termodünaamika teine seadus sätestab, et korratus universumis suureneb pidevalt. Kui oled koristanud oma toa, on sellel kalduvus kohevarsti jälle sassi minna. See on termodünaamika teise seaduse tulemus. Ning kuna korratus universumis üha kasvab, siis transformeeritakse vähemkasulikesse vormidess. Seega on iga protsessi tõhusus alati vähem kui 100%.
- Termodünaamika kolmas seadus räägib sellest, et kõik molekulaarsed liikumised lõppevad sellise temperatuuri juures, mida me kutsume absoluutseks nulliks (-273oC). Kuna temperatuur on molekulaarse liikumise mõõtühik, siis ei saa ka ühtegi temperatuuri olla absoluutsest nullist madalamat. Kui panna need seadused kokku, siis sätestavad nad koostoimes selle, et kontsentreeritud energiavarustus peab olema kasutatud kasuliku töö tegemiseks.
Töö
Paljud meist mõtlevad tavaliselt energiast kui süsteemi võimest teha tööd. Töö on jõud, mis on suunatud teatud objektile teatud kindlalt distantsilt. Töö ja selleks kulutatud energia mõõtmise ühikud on dźaulid (J). Üks dźaul võrdub ühe njuutonmeetriga (N*m). Oma definitsiooni järgi on töö protsess, mis nõuab energiat. Seega – kuidas sa kirjeldad energiat? Energia ei ole aine, mida saab käes hoida, näha või tunda kui eraldiseisvat. Me ei suuda luua uut energiat, mida ei oleks veel universumis olemas. Saame ainult võtta erinevat tüüpi materjale, milles energia on hoiul, muuta nende olekut ja rakendada süsteemist väljuvat energiat selleks, et see meie heaks tööd teeks. Kui väljunud energiat ei kasutata, siis see haihtub ja „raistakse“ kui soojus.

Energia kokkuhoiust – anna see lugeda oma lapsele!

Energia raiskamine on sama, mis raha raiskamine. Ilmselt oled sinagi kuulnud, kuidas täiskasvanud alatasa kordavad: “Pane tuli pimedaks!“ „Pane külmkapi uks kinni!“ Oled sa kunagi mõelnud, miks nad nii ütlevad? Energia on tavaliselt täpselt seal, kus me seda vajame, seega on väga lihtne ära unustada, kust see tegelikult tuleb ja kui palju selle eest tegelikult maksta tuleb. Igal aastal kasutavad inimesed rohkem energiat, kui eelmisel. Ja veelgi enam – ameeriklaste poolt kasutatud energia suurus on iga 20 aastaga kahekordistunud.
Ning olgem ausad – enamus sellest on lihtsalt ära raisatud: kasutatud liiga palju või ebamõistlikult. Energia ei tule tasuta kätte. Täiskasvanud sinu kodus maksavad kogu selle elektri eest, mida kasutad. .Seega on energia raiskamine sama mis raha raiskmaine – ja me kõik teame, et see ei ole hea idee! Energia kulutamine ei ole hea ka keskkonnale, sest enamus energiaallikaid, millest me sõltume - nagu näiteks kivisüsi ja naturaalne gaas – ei ole asendatavad. Kui me need ära kasutame, siis on nad igaveseks läinud. Teine probleem seisneb selles, et enamus energia vorme võivad tekitada reostust.
10 kõige tähtsamat reeglit energia kokkuhoiuks
1. Pane tuled pimedaks, kui sul pole valgust enam vaja ning toast lahkudes lülita välja televiisor, arvuti, videomängud ja kõik muud elektriseadmed.
2. Keera talvisel ajal toa temperatuur madalamaks. Saad olla soojas, kui paned selga kampsuni või võtad ümber pleedi – ja seda ilma elektrit kulutamata.
3. Ära jäta külmkapi ust lahti. Iga kord, kui avad külmiku ukse, võib kuni kolmandiku osas külma õhku välja pääseda.
4. Vaheta vana läbipõlenud lambipirn uue säästupirni vastu. Säästupirnid kasutavad 75% vähem energiat ning kestavad 10 korda kauem.
5. Tuleta täiskasvanutele meelde, et nad kasutaksid pesumasinas külma vett. Kuum vesi ei pese riideid puhtamaks, küll aga kulutab see palju rohkem energiat.
6. Keera tilkuvad kraanid korralikult kinni. Üks tilk sekundis teeb ühes kuus kokku 625 liitrit raisatud kuuma vett – seda on rohkem, kui üks inimene kasutab ära kahe kuu jooksul.
7. Ära ole kaua duśśi all – pese end kiiresti! Vanni täitmisele võib kuluda ca 95 liitrit kuuma vett, samas kui kiire duśśiga kulutad ainult ca 25 liitrit.
8. Ära kata kuumal suvepäeval aknaid kardinatega. Hoia kardinaid lahti ka talvel.
9. Aita täiskasvanutel paigaldada akendele tihendid. Külmad õhuvoolude sissevoolu takistmine võib säästa palju energiat.
10. Aita emal ja isal istutada puud, et anda oma majale kuumadel suvepäevadel loomulikku varju, selle asemel, et jahutada seda konditsioneeriga.

Energimärgis kinnisvaralaenu summa suurendamiseks

<>Energiamärgis aitab tõsta kinnisvara hinda, kuna sellest on näha hoone tehniline ja energeetiline seisukord ning sellest sõltuvalt ka igakuised kulutused. Nii saad sa sõltumatut infot, mis on ostuotsuse langetamiseks väga vajalik. Kuna kinnisvaralaenu puhul pööratakse laenutaotleja sissetulekutest rohkem tähelepanu kinnisvaralaenu tagavale kinnisvarale endale, siis on tegu igati väärt lisinformatsiooniga võimaliku kinnisvaralaenu tagatise kohta. Samuti aitab energiamärgis, kui sõltumatu info allikas, tõsta kinnisvara väärtust, millest omakorda sõltub ka väljastatava kinnisvaralaenu suurus – reeglina on kinnisvaralaenu võimalik saada 60-70% ulatuses tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest.
Mis on energiamärgis?
Energiamärgis on dokument informeerimaks, kui palju teatud hoone tarbib oma sisekliima võimaldamisega energiat. Võrdluseks võetakse siinjuures teiste samaväärsete hoonete keskmine energiatarbimine. Energiamärgis väljendatakse 7-s tasemes, mida tähistatakse lühidalt tähtedega A-G, ning millest A-thega märgistatud tase on kõige kõrgem.
Lisaks koosneb väljastatav energiamärgis neljast osast:
  • Tiitelleht
  • Energiasäästumeetmete loetelu
  • Arvutamiseks vajalikud lähteandmed
  • Arvutamise andmed

  • Energiamärgist tuleks uuendada pärast iga olulisemat renoveerimist.
    Energiamärgis on kohustuslik
    Peale selle, et kasutades energiamärgisega hoonet kinnisvaralaenu tagatisena, annab see talle suurema väärtuse ja vastavalt on võimalik taotleda ka kinnisvaralaenu suuremas summas, on energiamärgis ka alates 1. jaanuarist 2009 seadustatud. Taotle kinnisvaralaenu omalaenust.
    Vabariigi valitsuse määrus nr. 194 annab avalike hoonete nimekirja, mille puhul energiamärgis on nõutav ning energiamärgise olemuse sätestab Ehitusseadus. Ehitusseadus § 3′ määrab kohustuse tellida hoonetele energiamärgised ning nende olemasolu kontrollivad Eestis korteri või maja võõrandamisel või ostmisel notarid. Samuti tuleneb energiamärgise olemasolu kohustuslikkus suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ja üle 100-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete määrusest, mis sätestab energiamärgise kohustuslikkuse mitmetele avalikele hoonetele ja asutustele. Energiamärgist peaks peale igat hoone olulisemat renoveerimist uuendama.

Kui laps küsib: mis on hüdroenergia?

paikeseenergia

Hüdroenergia on puhas, uuendatav ja usaldusväärne energiaallikas, mis muudab langevast veest tekkinud kineetilise energia elektriks, kasumata selleks rohkemat vett, kui seda on juba looduse poolt toodetud.
See on üsna lihtne ja ka vanim uuendatava energia meetod, mis on inimkonna poolt kasutusele võetud. Esimesi vesirattaid kasutati juba ca 2000 aastat tagasi ja sellest ajast on seda tehnoloogiat jätkuvalt parandatud ja täiendatud nii, et sellest on tänapäevaks saanud väga efektiivne elektri tootmise viis. Vees peituv potensiaalne enegia muudetakse kineetiliseks energiaks (liikumisenergia), mida kasutatakse turbiinide ringiajamiseks ja sel viisil elektri tootmiseks.
Mehhaaniline energia tekitatakse liikuva vee juhtimise, rakendamise või kanaliseerimise teel. Ja selle mahu määrab vee voolamise kiirus või langemise kõrgus. Mõlemal juhul suunatakse vesi läbi toru või lüüsi turbiinini, mille vastu põrkudes hakkab see turbiini labasid ringi ajama, mis omakorda käivitab elektrit tootva generaatori. Jõevee süsteemis rakendatakse vee voolu jõu poolt tekitatud survet – vesi kogutakse tammide taha lüüsidesse ning vabastatakse hiljem nendes piirkondades, kus vajadus elektri järele on kõrgem. Enne seda saab aga selliselt reservuaaride hoitavat vett kasutada paadisõitudeks ja kalastamiseks, sageli pakuvad sellised tammidevahelised jõed ka häid võimalusi raftinguks ja kajakisõiduks.
Liikuva vee muutmine elektriks
Selleks, et liikuvas vees oleva kineetilisest energiast saaks toota elektrit, peab vesi voolama teatud kiirusega ja teatud tugevusega vooluna, et sel oleks võimalik generaatorit liikuma saada. Liikuva vee jõu suurendamiseks kasutatakse tammisid või tõkkeid – tõstetakse vee taset erinevate kõrguste vahe tekitamiseks. Kui tammi taha kogunenud vesi vabaks lastakse, voolab see läbi lüüsi ja juhitakse turbiinini.
Hüdroelektriline tootmine võib töötada ka ilma tammideta. Kiirevooluliste jõgede – tihti ka koskede peal või lähedal – juhitakse vesi läbi lüüsi otse turbiini, mis on üles seatud jõe peal või selle lähedal. Elektritootmise jaamad Niagara joal on hea näide hüdrojõu ümbersuunamisest. Teine voolavas jõevees peituva kineetilise energia kinnipüüdmise moodus kasutab traditsioonilist veeratast, mis asub ujuvplatvormil. Kuigi see moodus ei ole kallis ja selle kasutamine lihtne, ei tooda see elektrit kuigi palju. Veel üks hüdroenergia tüüp – kuigi see ei ole väga tõsiseltvõetav – on pumbatud ladustamine. Pump-elektrijaamas pumbatakse vesi alumisest veehoidlast kõrgemasse mahutisse elektritarbise tipptundide vahelisel ajal, kasutades selleks muid tüüpi energiaallikaid. Kui energiat vajatakse, siis lastakse vesi läbi turbiinide väiksemasse reservuaari tagasi. Paratamatult kaob seejuures osa voolust, kuid selline pumbatud hoiustamissüsteem võib olla tõhus kuni 80% osas.
Tüüpilised hüdrosüsteemi komponendid on järgmised:
• Vee sissevõtmise süsteem, mis on tihtipeale kokku kombineeritud voolava vee juhtimise mahutitega
• Lüüs vee juhtimiseks turbiini
• Energiakeskus, kus turbiini ja generaatori abil teisendatakse vee energia elektrienergiaks
• Väljavool, mille kaudu vesi lastakse jõkke või ojasse tagasi
• Maa-alused kaablid või õhuliinide elektrienergia edastamiseks selle kasutamise kohtadesse. Seejuures peavad need olema piisavalt lühikesed, et vähendada elektripinge langust.

Ookeanienergia

paikeseenergia

Tehnoloogia loomine elektrijõu saamiseks ookeanist, hõlmates endas tõusu- ja mõõnaenergiat, lainete energiat, ookeani soojusenergia muundamist, ookeani hoovuste, tuulte ja soolasuse astmeid. Neist kolm kõige arenenumat tehnoloogiat on tõusu-mõõna energia, lainete energia ja ookeani soojusenergia muundamine.
Tõusu-mõõna energia
Tõus ja mõõn on põhjustatud kuu ja päikese gravitatsioonijõust ning maa pöörlemisest. Kaldalähedasel võib veetase eri aegadel erineda kuni 40 meetri võrra. Ainult umbes 20 kohas on tõus ja mõõn piisavalt suured selleks, et neid kasutades oleks võimalik energiat toota. Lihtsaim tootmise viis hõlmab paisu, millega püütakse tulvavesi kinni ning mõõna ajal juhitakse äravoolav vesi läbi turbiini. On olemas ka kahesuunalisi süsteeme, mis toodavad elektrit nii tõusu- kui ka mõõnaveest. Tõusu-mõõna aedadega võib samuti tõusu-mõõna energiat kasutada. Aia sisse on ehitatud vertikaalsete telgedega turbiin ning tõusu ja mõõna korral voolab vesi läbi selle turbiini. Kõige parem on seda meetodit kasutada kahe maismaaosa vahel asuvas kanalis. Tõusu-mõõna aiad mõjuvad keskkonnale vähem kui paisud, kuigi ka need võivad häirida suurte mereloomade liikumist. Samuti on neid odavam paigaldada. Tõusu-mõõna turbiinid on uus tehnoloogia, mida saab kasutada paljudes tõusu ja mõõn ilmnemise kohtades. Põhimõtteliselt on tegu tuuleturbiinidega, mida saab paigaldada ükskõik kuhu, kus tõusu ja mõõna vahe on piisavalt suur. Kuna vesi on ca 800 korda tihedam kui õhk, siis peavad need turbiinid olema palju tugevamad kui tuuleturbiinid. Need on raskemad ja nende ehitamine kallim, kuid need suudavad ka püüda rohkem energiat.
Lainete energia
Laineid tekitab tuul, mis puhul üle ookeani. Lainetes peitub tohutu jõud.
Üks viis lainete energia kasutamiseks on suunata lained kitsasse kanalisse, suurendades sellega nende jõudu ja suurust veelgi. Samuti võib neid kasutada otse turbiinidel. Ei ole veel ehitatud suuri tööstuslikke lainete energia keskuseid, aga on olemas mõned väiksemad ja nendel on ka parimad väljavaated lähitulevikus veelgi rohkem välja arendatud saada – saavad need ju toota piisavalt energiat selleks, et varustada kohalikke kogukondi./div>

Integreeritav kodutehnika ja tavatehnika, valgustus, kliima – kõik kontrolli alla ühe automatiseeritud kodulahendusega

Kui te sisenete „nutikodusse“, siis mida te loodate näha? Robotist teenijat? Hulka ringilendavaid vidinaid? Kui sisenete eluruumi, mida kontrollib integreeritav kodutehnika seade Control4 abil, siis on see täpselt see, mis see tegelikult ongi - teie kodu. Samas toimetab selles hulk hämmastavaid asju ning seda olenemata sellest, et näha ei ole mingeid erilisi juhtmekimpe ja juhtblokke.
Hiljuti töötati välja uus lahendus „üks seade kõigele“. Selle eeldus oli lihtne – lasta inimestel kogeda, mida ainult üks Control4 automatiseeritud integreeritav kodutehnikaseade nende heaks teha saab ja võib. Kui vaadata teisi koduautomatiseerimise valdkonna ettevõtteid ja nende tooteid, siis rõhutab „üks seade kõigele“ lahendus Control4 oma põhilist kasu oma pakutava minimalismi näol. Minimalsim mitte selles mõttes, nagu suudaks Control4 teha vaid ühte asja (tegelikult on asi täpselt vastupidine), vaid selles, et vajalik on vaid üks integreeritav kodutehnikaseade, mis omakorda teeb kodu automatiseerimise haldamise väga lihtsaks ja mugavaks.
Control4 hõlmab endas kõike korraga
Paljud ettevõtted püüavad kodu automatiseerimise turult kasu lõigata pakkudes tooteid, mis juhivad ja kontrollivad vaid ühte asja või seadet. Niisiis on mõni integreeritav kodutehnikaseade kontrolli all, aga kui soovite selle kõrval automatiseerida ka näiteks oma meelelahutussüsteemi, siis vajate tervet rida erinevaid seadmeid koos lisajuhtmete ja pultidega. Control4 võtab aga kõik teie kodu iseloomustavad omadused ja vajadused ning paneb nad koos tööle. Control4 tootja ei tegele ainult ühe funktsiooniga, vaid kasutab tsentraliseeritud süsteemi, mis suudab muuta teie kodu nutikoduks.
Peidetud juhtblokid, elegantsed klaviatuurid
Control4 volitatud edasimüüjad suudavad organiseerida kõikide seadmete paigalduse nii, et tulemus on küll võimas, aga kodus on nende olemasolu vaevuhoomatav. Seadmete kontrollkeskuse saab peita integreeritava kodutehnika seadmena varjatult (näiteks kappi) ja see varustab kogu maja automaatikat energiaga. Kõik klaviatuurid ja lülitid on disainitud vastavuses kodu stiiliga ning need saab paigaldada sellistesse strateegilistesse kohtadesse, kus neid on kõige mugavam kasutada. Kogu oma maja integreeritav kodutehnika ja tavatehnika seadmed, valgustus, kliima jne. - kõik on kontrollitav ja juhitav ühe universaalse puldi abil.
Nutikodu täidab soove
Hiljuti küsis Control4 looja Twitteri #SmartHomeChat’is vastust küsimusele, mida nutikodu inimeste jaoks tähendab? Saadud vastustest saab järeldada, et eeldatakse nende elustiili parandamist. Inimesed soovivad, et nutikodu ennetaks nende soove ja täidaks neid. On ainult üks viis, kuidas kodu automatiseerimine saaks seda ka tegelikult teha – see ongi luua selline süsteem, mis võimaldab teie kodu integreeritav kodutehnika ja tavatehnika, kõik süsteemid ja omadused allutada ühe lihtsa operatsioonisüsteemi kontrollile.

Energiakombain kontaktläätsedes

paikeseenergia

Irvine´s, Kalifornias, asuv idufirma on leiutanud energiat tootva jõuallika kontaktläätsede jaoks, mis võimaldab selle järgimisel uue põlvkonna optiliselt edasiantavate digitaalsete ja biomeditsiiniliste rakenduste tekkimist.
Silmapilgutamine loob energia
EPGL Medical on loonud mikrosuuruses piesoelektrilise energiakombaini, mis mahub kontaktläätse sisse ning ammutab energiat silmapilgutustest ja teistest silma liikumistest. See mikroelektrilisel mehhaanilisel süsteemil (MEMS) põhinev kombain pakub pidevat juhtme- , aku- või raadiosageduste-vaba energiat selliste rakenduste jaoks, mis võivad anda meditsiinilist- või muud mitmesugust informatsiooni nende läätsede kandja kohta. “See mehhanism on esirinnas nende läätsede seas, mis toodavad energiat silma liikumistest,“ ütles EPGL´i president ja juhatuse esimees Michael Hayes. See omakorda elimineerib vajaduse kasutada raadiosageduste saatjat või mingit sorti akut, mis annaks läätsedele jõudlust väliste rakenduste kasutamiseks, mis saavad edasi anda igasugust informatsiooni - alates aktsiakurssidest kuni veresuhkru tasemeni - nagu oleks see ekraanil, aga selle asemel kuvatakse see otse nende silmade ette. Ainult mõne mikroni suurune energiakombain mahutub mugavalt läätse sisse nii, et kasutaja seda peaaegu et ei tunnegi. „Samuti töötab see kogu aeg, olles sellega lõppematu energiaallikas,“ ütles Hayes. „Sest silmad liiguvad pidevalt – isegi siis, kui sa magad.“
Samm kaugemale
„Kui Google Glass prillide näol on inimestel olemas kõrgtehnoloogilised prillid, mis võimaldavad internetis ringi liikuda, siis viib uue generatsiooni läätsede tehnoloogia selle kontseptsiooni veel sammu võrra kaugemale,“ seletas Hayes. “Kaasaskantava ekraani rakenduste järgmine generatsioon on liikumas kontaktläätsedesse,“ ütles ta. „Kui tahad mõõta oma veresuhkrut, siis ainult pilguta oma silma ja põmm - ongi see su silme ees.“ Tegelikult leiutas David T. Markus, EPGL’i asepresident ja bioMEMS arenduste osakonna juhataja, selle energiakombaini ühe EPGL’i oma tehnoloogia jaoks – madala intensiivsusega pulss-ultraheli silma regeneratsiooni jaoks, mis võib olla viidud kontaktläätsede sisse – ning adus, et sellel võib olla ka palju laiem rakendus. Energiakombain on nüüd saadaval kommertslitsensi alusel ja sel on juba mitmeid huvitatud kliente. Olenevalt sellest, kui kiiresti see tehnoloogia omaks võetakse, on energiakombaini kasutavad visuaalse informatsiooni rakendused olla vaid mõne kuu kaugusel, rääkis meile Hayes. “See võib lahti minna juba homme või võtta veel mõned aastad,“ ütles ta.

Anna lapsele lugeda: energia põhimõtted

Kui laps küsib: mis on päikeseenergia?
Päike on väga võimas energiaallikas. Ühe tunni jooksul üle kogu maailma paistva päikese energiast võiks katta kogu sama maailma terve aasta energiavajaduse. Inimesed võivad päikese jõudu kahel erineval viisil: soojusallikana ja energiaallikana. Soojuseallikana on inimesed päikest kasutanud juba tuhandeid aastaid.
Kust päikeseenergia tuleb?
Päike on tootnud energiat juba miljoneid aastaid. Päikeseenergia on päikesekiirgus, mis ulatub maa pinnani välja. Päikeseenergiat saab otse või kaudselt muuta teisteks energiavormideks - soojus ja elekter. Peamised probleemid aga päikeseenergia kasutamise juures on:
• ajutine ja vahelduv viis, kuidas päike maa pinnale paistab
• väga suur ala, mis on vajalik piisava hulga päikeseenergia kogumiseks
Päikeseenergiat kasutatakse kogumajapidamistes vee soojendamiseks, hoonetes ruumide soojendamiseks, põllumajandustoodete kuivatamiseks ja ka elektrienergia tootmiseks. 1830. aastal kasutas briti astronoom John Herschel päikeseenergia kogumise kasti selleks, et valmistada toitu oma Aafrika ekspeditsiooni ajal. Tänapäeval püüavad inimesed päikeseenergiat kasutada paljudel erinevatel eesmärkidel. Elektrijaamad kasutavad fotogalvaanika tehnoloogiad – see on protsess, millega päikeseenergia muundatakse elektriks vahetult või aurugeneraatorite abil, mis kasutavad päikesesoojuse kogujaid töövedeliku soojendamiseks.
Päikese soojusenergia
Päikese soojusenergia viitab päikesevalguse kasutamisele soojuse tootmiseks. Soojus tekib, kui valguseenergia pakikesed – footonid – tabavad aatomeid, mis moodustavad mingi aine (vesi, sinu keha, asfalt) ja laeb neid. Päikese soojusenergia tehnoloogiad sisaldavad passiivseid päikesesüsteeme hoonete soojendamiseks (või jahutamiseks), päikesepaneele (mida tihtipeale kasutatakse majapidamiste varustamiseks sooja veega) ja päikeseenergiat koondavaid jõujaamasid. Jõujaamad kasutavad päikesesoojust auru tekitamiseks, mis seejärel hakkab ringi ajama turbiine ja sel viisil elektrit tootma. Peamiselt kasutatakse tänapäeval päikeseenergiat basseinide soojendamiseks, vee soojendamiseks kodumajapidamistes ja hoonete ruumide soojendamiseks. Nendel eesmärkidel kasutatakse tavaliselt päikesepaneele, mis paigaldatakse teatud kohta kindlalt paigale (nt. katusele). Suuremat efektiivsust saab sellega saavutada, kui see paigaldada suunaga lõuna poole ja ca 15-kraadise nurga all.

Kui laps küsib: mis on tuuleenergia?

Tuul on liikuv õhk. See tekib maapinna ebaühtlasest soojenemisest päikese mõjul. Kuna maa pind koosneb erinevatest maa ja vee kooslustest, siis ei ima see päikesevalgust igal pool võrdselt. Kui päike paistab, siis maapinna kohal olev õhk soojeneb kiiremini kui vee kohal olev õhk. Soojenemisega maapinna kohal olev soe õhk paisub ja tõuseb ülespoole ning vee kohal olev külmem ja raskem õhk liigub asemele, tekitades selle liikumisega tuult. Öösiti liiguvad tuuled vastupidises suunas, kuna maa kohal olev õhk jaheneb kiiremini, kui vee kohal olev õhk. Sarnaselt tekivad ka suured atmosfäärilised tuuled, mis tiirlevad ümber maa – ekvaatori lähedal asuvat õhku soojendab päike rohkem, kui õhku Põhja- ja Lõunapooluse kohal. Tuult nimetatakse uuendatavaks energiaallikaks, kuna tuul tekib pidevalt ja nii saab olema sama kaua kui päike maa peale paistab. Tänapäeval kasutatakse tuult peamiselt elektri tootmiseks.
Tuuleturbiinid
Tuuleveskid hakkavd tööle, kuna need aeglustavad tuule kiirust. Tuul puhub läbi tuuleveski tiibade labade, tekitades sellega tõste (nagu teevad seda ka lennuki tiivad) ja paneb need keerlema. Labad omakorda on ühendatud ajamiga, mis paneb tööle elektrigeneraatori, mis omakorda hakkab tootma elektrit. Tänapäevased tuuleenergia kogumise mehhanismid on loomulikult tehnoloogiliselt palju keerulisemad, kui need, mida kasutati ammustel aegadel. Siiski kasutavad ka need tuule kineetilise energia kogumiseks tiivikuid, aga tänapäeval on tiiviku labad valmistatud klaaskiust või muust väga tugevast materjalist.
Tuuleveskite tüübid
Tänapäeval kasutatakse tavaliselt kahte tüüpi tuuleveskeid:
1) Horisontaalse teljega tuuleveski – selle tiiviku labad näevad välja nagu lennuki tiivad. Neid kasutatakse tänapäeval rohkem, kuna need kasutavad ühe toodetud elektriühiku kohta vähem materjale. Horisontaalse teljega on ca 95% kõikidest tuuleveskitest. Tüüpiline tuuleveski asub umbes 20-korruselise maja kõrgusel ja tema tiivik keerleb ca 60 meetri laiuse amplituudiga. Maailma kõige suuremate tuuleveskite tiivik on pikem kui jalgpalliväljak! Kogu selle kõrguse ja laiuse eesmärk on püüda kinni võimalikult palju tuult.
2) Vertikaalse teljega tuuleveski – näeb välja nagu munavahustaja. Selliseid tuuleveskeid on kõigist tänapäeval kasutatavatest tuuleveskitest ainult 5%. Tavaliselt on need ca 30 meetrt kõrged ja ca 15 meetrit laiad. Mõlema tuuleveski turbiinirootoreid ajab ringi õhk, mis voolab läbi selle tiivikute labade. Vertikaalse teljega labad kaotavad energiat, kui tuule suund muutub ja see ei vasta enam tiiviku suunale, samas kui horisontaalsed labad töötavad kogu aeg. Paljudes kohtades maa kohal kõrgemal tuul tugevneb, andes nii eelise horisontaalse teljega turbiinidele. Seevastu madalamad ja maalähedasemad generaatorid vertikaalse teljega turbiinidel teevad nende paigaldamise odavamaks ja hooldamise lihtsamaks.

Päikesepatarei päikeseprillid

Kui mõtleme päikeseenergiast, siis kujutame me tavaliselt ette suuri jäikasid paneele, mis katavad majade katuseid. Aga sellest ajast on päikeseenergia käinud edasi pika tee ning lisaks katuseid katvatele paneelidele võid sa näha päikeseenergiat välja ilmumas ka üsna ootamatutes kohtades. Muutes päikesevalgust ümber energiaks läbi fotogalvaaniliste seadeldiste saab ühe enimpuhtaima energialiik üleüldse ja seda ka tõõstusreostusest olenemata.
Püüa päikeseenergiat pikeseprillidega
Aga mis siis, kui saaksid püüda ja kasutada päikeseenergiat sellise aksessuaariga, mida sa tõenäoliselt niigi iga päev kannad? Disainerid Hyun-Joong Kim ja Kwang-Seok Jeong on loonud mõned kontseptuaalsed päikeseprillid, mis mitte ainult ei kaitse sinu silmi päikese kahjulike UV-kiirte eest, aga muudavad need kiired ka ümber elektrienergiaks. Mida siis omakorda saab kasutada väikeste seadmete – nagu iPod, PSP või mobiiltelefon – laadimiseks, oled sa siis sellega rannas või mujal liikvel.
DSC-klaasid
Nendel päikeseprillidel, mida kutsutakse oma-energiat konverteerivateks päikeseprillideks (Self-Energy Converting Sunglasses - SIG), on spetsiaalsed DSC-klaasid (dye-sensitized solar cells). Need klaasid muudavad päikeseenergia ümber elektriks, mida sa saad kasutada, kui ühendad mingi seadme päikeseprillide raamil asuvasse pistikusse. Kuigi see ei anna just väga palju energiat, peaks seda olema piisavalt selleks, et laadida akut veel mõneks lisaminutiks ja nautida veel veidi mõnusat muusikat samal ajal, kui veedad mõnusalt aega rannas. Päikeseprillide klaasid on sellise puhta energia tootmiseks kaetud odavamast materjalist orgaanilise värvainega. Kuidas saab aga odav orgaaniline värvaine muutuda ümber puhtaks elektrienergiaks?
DSC tehnoloogia
DSC (dye-sensitized solar cell) tehnoloogiat, mida kutsutakse ka Grätzel´i patareiks, tutvustati maailmale esmakordselt 1991. aastal Lausanne´s asuva Śveitsi Riikliku Tehnoloogiainstituudi keemiku Michael Grätzel´i ja tema kolleegide poolt. DSC tehnoloogiat on ka varasemalt mõned korrad juba korratud ning viimast tüüpi päikesepatareid kuuluvad uuema aja fotogalvaanilistele õhukesekihilistele seadmetele. Need on konstrueeritud kihtidena: fototundlik kiht, mis on valmistatud ultraõhukesest nanosuuruses pooljuhtidest kristallidest õhukese kihi titaandioksiid peal. Kui footonid (päikesevalgusest) tabavad fototundlikku kihti, siis vabanenud elektronid akumuleeruvad titaandioksiidikihil ning loovad elektrivoolu. Eelnevalt on vaja lisada ka vedelikku selleks, et elektrone ühest kihist teise kanda, kuid uuema generatsiooni Grätzel´i patareis kasutatakse titaandioksiidide katmiseks amorfset orgaanilisest materjalist värvainet - see imab valgust ja tõmbab ligi pingul elektrone, mis genereerivad laengu. Tulemuseks on patarei, mida saab kasutada madala hinnaga, kergekaalulisi, läbipaistvaid ja paindlike lehtede või värvaine tootmiseks, mida omakorda saab kasutada klaasi katmiseks - nagu näiteks maja aknad selleks, et maja elektrienergiaga varustada. Samuti võib seda kasutada päikeseprillide klaaside katmiseks ja laadida sellega väikeste seadmete akusid. Võrreldes teiste päikesepatareide vormidega on DSC tehnoloogia väga efektiivne - 11% kinnipüütud päikeseenergiast muudetakse ümber elektrienergiaks.
Loorberitel ei puhka
Kui DSC tehnoloogia pakub uusi murrangulisi rakendusi, siis ka teistes päikeseenergia uurimise valdkondades näitavad lootustandvaid märke plastikust päikesepatareide katsetused – idee, mille kohaselt titaandioksiidide kihid on keemiliselt modifitseeritud – sellel võiksid olla energiaefektiivsuse tasemed veelgi suuremad, kui on seda Grätzel´i patareidel. Võib-olla ühel päeval pole fotogalvaanilised mitte ainult päikeseprillide klaasid, vaid energiaallikaks on juba kogu päikeseprilli.

Antud leht on loodud vaid informatiivsel eesmärgil ning sel pole seost Dalkia AS-ga.

Vigade ning muude küsimuste korral palun võtke ühendust info@dalkia.ee

Pealeht